Grete Treier tahab üllatust pakkuda

Sportlases positiivsete emotsioonide tekitamiseks piisab mõnikord pisiasjadest – näiteks Eesti parim naisrattur Grete Treier avastas, et grupisõidu ringil asuv ränkraskeks peetud tõus on oodatust lamedam.

Kui siia lisada eilsel treeningul puhunud pärituul, oligi Treieril annus positiivsust käes, kirjutas Postimees.

Enne Treierit hindasid Eesti meesratturid kuulsat tõusu võtmekohaks. «Ringrajal kulgevas võistluses tuleb ennast tagasi hoida ja jõudu säästa – suur tõus saab ilmselt määravaks,» mõtiskles Rein Taaramäe. Treier aga teatas seepeale: «Üllatuseks oli tõus laugem kui ette kujutasin!»

Ainsa eestlasena naiste grupisõidus osalevat Treierit peetakse Eesti olümpiakoondise üheks üllatusvõimelisemaks liikmeks. Paari viimase aastaga ala eliiti tõusnud naine jäi aga ise tagasihoidlikuks.

«Tahaksin olla üllataja,» märkis ta. «Tean, et sportlik vorm pole kõige hullem, aga võistluse käigus on vaja õnne. Puhta jõuga ei tee siin midagi ära.»
Tipptuuridel karastunud eestlanna arvates võib olümpiavõistlus kujuneda MK-etappidest lihtsamaks.

«Ükski riik ei saa panna välja üle kolme ratturi, seega jäävad paljud tugevad sõitjad kõrvale,» arutles Treier. «Lisaks kulgeb rada peamiselt laiadel ja sirgetel teedel, kus ohud pole kuigi suured.»

Üksiku hundina startiv Treier peab konkurente tähelepanelikult jälgima ning äraminekute tõsisust täpselt kalkuleerima. «Iga paugutamisega pole ju võimalik kaasa minna,» tõdes ta. «Püüan jälgida neid, kes viimastel tuuridel hästi esinenud.» Samas nentis ta, et mitmed tippratturid pole viimasel ajal võistelnud, vaid mägedes hooaja tippsündmuseks rammu kogunud.

Treier ise otsustas mäestikulaagrist loobuda. «Mulle olnuks see esmakordne kogemus,» väitis ta. «Otsustasime treeneriga velotuuride kasuks ning need andsidki kindlust juurde.»

Pekingisse sõitmisega kaasnev pikk lennureis muutis Treieri lihased pisut kangeks, ent midagi hullu selles polevat. Olümpiamelu tekitab aga temas parajat võistlusnärvi. «Võib-olla on selle jaoks veel vara, ent võisteldes tuleb kerge närv kasuks,» leidis pühapäeval starti minev Treier.

Uudne on ratturile ka viietunnine ajavahe, millega kohanemist alustas ta juba Girol. «Hakkasin juba Itaalias viibides varakult ärkama ja uinuma, nüüd olen juba harjunud,» rääkis Treier. «Kõik kellad on keeratud siinsesse aega ning ma ei mõtle sellele, mis kell praegu Eestis on.»

Samal ajal kui Treierilt oodatakse positiivset üllatust, oleks Eesti kahele meesratturile Rein Taaramäele ja Tanel Kangertile hea tulemus võistlus lõpuni pedaalida.

«Ma ei hakka mingit udu ajama – võimalus olümpiavõistlus lõpetada on umbes 30 protsenti,» tunnistas Kangert. «Probleem on võistluse pikkuses. Kuni 200 kilomeetrit oleks normaalne, kuid siin sõidetava distantsi jaoks jääb vastupidavusest puudu.»

Meeste grupisõidus pedaalitakse ligikaudu 250 kilomeetrit ning Kangerti ja Taaramäe hinnangul on nad sellises võistluses liiga noored. Lisaks pärssis Taaramäe viimaseid treeninguid ratta puudumine.

«Pekingisse jõudes selgus, et lennufirma jättis minu ratta ja rattakingad Prantsusmaale,» rääkis ta. «Nii sõitsin esimesel päeval 50 kilomeetrit korvpalliketsides, teisel päeval laenasin Kangertilt rattakingad ning pedaalisin hilise õhtuni, lõpetasin alles pimeduses.» Eile oli ratas lõpuks Pekingis kohal ning Taaramäe sai taas korralikult harjutada.

Erinevalt koondisekaaslasest olümpia eel tihedalt võistelnud Kangert tunnistas, et on Pekingis peamiselt puhanud ja jõuvarusid täiendanud.

Pekingi olümpiamängude meeste grupisõit on kavas laupäeval, naised lähevad rajale pühapäeval.

Advertisements

Lisa kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: