Tour de France – seekord dopinguta?

Täna algab jalgratturite tippsündmus Tour de France – seekord küll eestlasteta, kuid pingeid kruvib rattamaailmas valitsev ärev olukord dopinguküsimuses, kirjutas Postimees.

«Loomulikult ei tule alale kasuks selline olukord, kus on oht patustajatele,» kommenteeris noor rattaproff Tanel Kangert. «Mõnele võhiklikumale spordihuvilisele võib jääda mulje, et jalgratturid ilma dopinguta ei saagi.»
Viimane suurem skandaal ilmnes, kui 2006. aasta Prantsusmaa velotuuri võitja Floyd Landis andis positiivse keelatud ainete proovi.

Tour de France ei kuulu rahvusvahelise alaliidu (UCI) egiidi alla ning seetõttu on saanud osalemiskutse vaid võistlust korraldava organisatsiooni (ASO) poolt valitud klubid – suurte dopinguskandaalidega silma paistnud tiimid nimekirja ei kuulu. Kuna UCI ei ole selliste sündmuste käiguga rahul, on nad ähvardanud koguni klubisid, et osalejad meeskonnad võivad saada keelu nende korraldatavatele Protouri sarja kuuluvatele võistlustele.
Kangert ei usu, et asi nii hulluks minna võib.
«Eks nad rohkem ähvardavad selliste asjadega. Tõesti ei usu, et nad nii karmiks lähevad,» arvas Kangert. «UCI on selgelt öelnud, et nad ei taha rattureid kahjustada, ning keelu pealepanemisega seda kindlasti tehakse.»
Samas tunnistab Kangert, et uus dopinguskandaal võib asjad keeruliseks ajada. «See oleks kohutav pauk rattaspordile,» märkis rattaproff. «Tõenäoliselt kaoks sponsorite huvi ala vastu veelgi.»
Eesti Jalgratturite Liidu peasekretär Urmas Karlson siiski ei usu, et sel korral patustajaid on, sest kontroll on muutunud väga rangeks ning keegi ei tahaks kangelase staatusest patuoinaks langeda.
«Sada protsenti ei saa selliseid asju välistada, sest kunagi ei tea, kas on liikvel uusi tehnoloogiaid,» tõdes Karlson. «Samas kontrollitakse iga etapi järel esikolmikut ning ei tahaks uskuda, et keegi sellega riskida sooviks.»
Just rahastajate loobumise probleem on dopinguteemat puudutades kõige aktuaalsem. Nimelt kaovad halvamaiguliste meeskondade juurest sponsorid. See tähendab, et klubide eelarved tõmbuvad koomale ning mõned sadulamehed võivad kaotada leivaandja.
Eesti kuulsaima jalgratturi, karjääri jooksul Prantsusmaa suurtuuril neli etappi võitnud Jaan Kirsipuu arvates võib säärane olukord sadulamehi rohkem pingutama panna. «See tähendab tohutuid lisapingeid,» märkis Kirsipuu. «Ratturid ei tea, mis neid ees võib oodata – kas saavad lepingu järgmiseks aastaks või mitte. See paneb rohkem pingutama.»
Eestlasi seekordsel Tour de France’il ei osale, kuid Kirsipuu meelest ei maksa siinsetel rattahuvilistel väga muretseda, sest järelkasv paistab olevat korralik. Kangert, Rein Taaramäe ja Rene Mandri võivad Kirsipuu sõnul kõik tulevikus kuulsaimast velotuurist osa võtta.
«Taaramäe suudab hästi mägedes ronida ning on nendest kolmest ehk kõige võimekam,» arvas Kirsipuu. «Samas on ka teised väga korralikud ratturid. Šveitsi velotuuril tõestas Kangert, et suudab mägesid vallutada – lisaks on ta hea taktik. Mandri on samasugune ning võib ka grupifinišis tegija olla.»
Kuna dopinguhõnguline Astana meeskond Tour de France’ile oodatud ei ole, siis ei osale ka mullune võitja Alberto Contador. Kirsipuu arvates on raske midagi ennustada – favoriidid kujunevat tuuri käigus.
«Esimene mäefinišiga etapp toob asjadesse natukene selgust, kuid ka siis ei saa päris kindlalt rääkida peafavoriidist,» arvas Kirsipuu. «Rattureid, kes tuuril osalevad, on ju eri eesmärkidega: üks jahib üldvõitu, teine mõnel etapil triumfeerimist, kolmas on üldse õnnelik, et saab nii suurest tuurist osa võtta. Kui nimedest rääkida, siis ehk Cadel Evansil ning Alejandro Valverdel võib silma peal hoida.»

Tour de France’i sõidetakse 95. korda
•     Maailma kuulsaimat velotuuri sõideti esimest korda juba 1903. aastal. 23 päevaga sõidetakse 21 etappi, mille vältel läbitakse kokku rohkem kui 3500 kilomeetrit. Võistlus saab alguse 5. juulil Brestist ning 27. juulil finišeeritakse Pariisi kuulsaimal tänaval Champs-Élysées’l.
•     Läbi aegade edukaim sõitja on olnud ameeriklane Lance Armstong, kes aastatel 1999–2005 sai seitse järjestikust üldvõitu. Eestlaste edukaimana on Jaan Kirsipuul kirjas neli etapivõitu.

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: