Janek Tombak: loodan, et ees on minu aasta

Eestis registreeritud ja Belgias pesitseva jalgratturite tiimi Mitsubishi-Jartazi esinumber Janek Tombak tunnistab, et liidriroll on talle väga tähtis, eriti pärast mõne aasta tagust mõõnaperioodi, kirjutab Eesti Päevaleht.

•• Alustasid hooaega heade tulemustega. Kas oled taas tippvormi jõudnud?

Minu tulemused on kindlasti paranenud ka sellepärast, et dopingukütid on teinud tõhusat tööd. Olen ikka samamoodi treeninud. Öeldakse, et ratturite parimad aastad algavad 30-ndates eluaastates. Olen 31-aastane, seega ilmselt oma võimete tipul. Mullu sain kolm võitu, sel hooajal tahaks seitse-kaheksa võitu koguda. See pole ebareaalne. Aasta alguses ei õnnestunud mõni sõit ka tobedal põhjusel. Näiteks läheb kumm katki, seda ei saa ju ette näha.

•• Mainisid dopingukütte. Kas nende tõhus tegutsemine on sportlasele abiks või pigem tüliks?

Algul taheti meile kiipe selja peale panna, et jälgida pidevalt, kus viibime. Siis oleksime olnud nagu loomad! Ebainimlik. Praegu on aga vaja kirja panna, kus kavatsed järgmise kolme kuu jooksul olla ja mida teha. Iga päev! Dopingukütt võib sind külastada hommikul enne kümmet ja õhtul pärast kuut. Kui sa kodus ei ole, telefonile ei vasta või tunni jooksul pärast helistamist koju ei jõua, saad linnukese kirja. Kolm linnukest tähendab 18-kuulist võistluskeeldu!

•• See kõlab karmilt. Aga on see siis hea või halb?

Oleks normaalne, kui nad käiksid enne kümmet hommikul. Võib-olla mul tekib õhtul tahtmine sõita Tallinnast vanemate juurde Põltsamaale, aga mis siis saab, kui dopingukütid tulevad? Isegi kui nad helistavad, pole võimalik, et jõuaksin tunni ajaga Põltsamaalt Tallinna.

•• Tundub, et karm dopingukontroll on patustajad radadelt minema peletanud ja osa ka ära korjanud. Mida see tähendab?

Kiirused on väiksemaks läinud. Jass (Jaan Kirsipuu – toim) küsis naljatades: «Mida sa oled võtnud, et nii hästi sõidad?» Vastasin: «Jass, sa ei kujuta ette, mis kiirused on praegu!»

•• Ent teie endagi tiim on karmide dopinguküttide nõudmiste pärast kannatanud. Kuna Mitsubishi-Jartaziga liitus omal ajal korduvalt dopingu tarvitamiselt tabatud belglane Frank Vandenbrouke, ei tohi te nüüd kaasa teha «klassikuid» ja Tour de France’i!

Esiteks arvan, et meie meeskond ei ole üldse nii tugev, et Tour de France’il kaasa teha. Teiseks pole ma päris kindel, kas Vandenbrouke üldse enam meie nimekirjas ongi.

•• Miks ta üldse võeti tiimi? Kas ei osatud ette näha, mis probleeme see võib kaasa tuua?

Frank Vandenbrouke on ainus sportlane maailmas, kes pole kaheksa aastat mitte ühtegi tulemust teinud, kuid kellest ikka kogu aeg räägitakse. Toon näite: olime laagris, sinna tulid ajakirjanikud ja filmisid, kuidas Vandenbrouke treenib! Reklaami tegi see meile tõesti, aga mu meelest pandi sellega ämbrisse. Meile ta kindlasti ei jää, vaevalt ta mujaltki ulualust leiab.

•• Mille poolest erineb su endine tööandja Cofidis Mitsubishi Jartazist?

Vahe on suur. Teise divisjoni klubi ei anna esimese divisjoni omaga võrrelda. Eelarve on teine, tingimused teised. Hea on kindlasti see, et väikses klubis saan olla liider. Mul on vabad käed, jõuan sõita ning minu heaks tehakse tööd. See on väga suur pluss. Muidugi, võistlusi on nüüd vähem, ka rattaid vähem, aga palju neid siis ikka vaja on?

•• Kui tähtis on olla tiimi liider?

Väga tähtis. Mullu oli mul tõestamise aasta. August välja tulemiseks pead olema väga tugev isiksus. Olin tõesti sügavas augus. Tunnistan ausalt – ka 1995. aastate keskel amatöörina klubis Vendee U sõites olid ka paremad tingimused kui Kalev Chocolate Teamis, kuhu vahepeal kuulusin. Ma ei taha seda tiimi üldse halvustada, lihtsalt ütlen: nägin, mis on põhi ja mis on lagi. Praegu olen kuskil keskel.

•• Kas su tervisega on kõik korras?

Ptui, ptui, ptui, sel aastal oli tõesti esimene talv, kui ma ei jäänud haigeks. Sain tervena valmistuda tähtsateks etappideks. Aga kasu polnud sellest ikkagi, sest Vahemeremaade tuuril kukkusin sabakondile ning ei saanud ikkagi neil etappidel osaleda. Õnneks sai sabaluu ainult põrutada. Oleks mõra tekkinud, oleks suur jama olnud.

•• Kas pärast Jaan Kirsipuu profikarjääri lõpetamist oled valmis Eesti esiratturi rolli üle võtma?

Mind ja Jaani ei anna üldse võrrelda! Tema oli väga kõva sprinter, mina olen hoopis teist laadi. Mulle sobivad väiksed tõusud, suudan ka raskeid finišeid võita. Olen vist mitmekülgsem kui Jaan. Aga esiratturiks ma ennast küll ei nimetaks. Olen pigem see vend, kes üritab endast kõige paremat anda. Noored tulevad hooga peale, küllap nendest sirgub uus esirattur.

•• Olümpial sa ei osale, aga kuidas MM-iks valmistud?

Sinna on nii pikk maa minna. Selleks et sinna jõuda, on vaja mul ja teistel Europe Touri sõitjatel (tugevuselt teine võistlussari Pro Touri järel – toim) punkte koguda, et saaksime vähemalt kolm sõitjat välja panna. Ideaalne oleks muidugi neli – siis tekiks meeskond, kes saab sind vajadusel aidata. MM-i tulemust on raske ette ennustada, kuid rada on mulle sobiv, kõvadel mägedesõitjatel pole seal midagi teha. Ma pole Itaalias varem võitnud, loodan, et ees on minu aasta.

•• Mis saab pärast profikarjääri lõppu?

Ütlen kindlalt: kui teen lõpparve, ei hakka küll Eesti-sisestel kriteeriumisõitudel punnitama. Mul on palju eesmärke, neist on ehk vara rääkida. Esialgu plaanin siiski veel neli hooaega sõita, kuni 2012. aasta Londoni olümpiani.

Arvamus:

Põltsamaal pedaalitakse Tombaku jälgedes

Mullu sügisel lõi Janek Tombak kodukandis Põltsamaal Tombaku rattaklubi, kus kohalikud noormehed treenivad kolm-neli korda nädalas.

Tombaku sõnul on klubi algusjärgus: otsitakse varustust ja sponsoreid, et asi hoogsamalt käima lükata. Kuid see pole takistanud noormeestel innuga treenimast.

«Alustasime algtõdedest,» ütles Tombak. «Õpetasin näiteks, kuidas sõita tuules. Lõpuks tegime väikese võistluse. Lausa ehmatasin: ohoo, mõnel poisil oli päris terav jalg.»

Tombaku sõnul on tähtis, et keegi ka väiksemates linnades noortel «ninast kinni võtaks» ja nad sportima õhutaks.

«Probleeme alkoholi ja narkootikumidega on igal pool, mitte ainult Tallinnas. Minagi polnud paipoiss, mind taheti isegi eriinternaatkooli panna. Pärast sain teada, et mu esimene treener käis rääkimas: «Poiss tehku parem trenni, ehk saab temast siis korralik inimene.» Elu koosneb juhustest. Iga inimene peab oma võimaluse ära kasutama – ei saa öelda, et olen selle jaoks liiga noor või liiga vana.»

Advertisements

Lisa kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: